Kaotus

Kaotus

A Poem by Kristen
"

It`s just my perspective of this life! In Memorie of My Grandmother

"
Miks on nii,
et väiksena näed värvilisemana maailma
inimeste rohkena ning suuremana või nii
aga mida elu edasi, sedasi ei saa ilma
siis värve vähemaks jääb
inimesi meie elust kaob
rõõmu asemel kurbuse jää
üksindus meie keha taob
Miks elus on antud hetk
olla inimestega keda armastad
ning keerates kähku see raamatu leht
jäädes ootame imelisi retki
veel võrratute hetkedega
kaotame ja jääme ilma armastatust

Kaotust me talume kogu oma elu
lapsepõlves vähen, Tulevikuudus rohkem
saaks kaotatudega panna kogu aja melu
ja jääda meie kõrvale kauemaks kui kõrva puudutavaks ohkeks
süda seda valu taluma peab
kogu keha valust alla tahab anda
silmanurgast pisar tulla teab
et leeventada seda piinavat valu
südamekoopaste tagant

Elus on meil käpu täis inimesi ainult
kes meie eluniiti tugevtavad
nende headus meid hoiab halvast palju
meie tingimusi mugavtavad
südamest ja meelest meile iialgi ei lähe
need kes olid meie küünlatule alguses hoidjad
nüüd nad säravad taevas meenutuseks tähena
ja meie hoiame neid momente meeles mis päädisid neid taevas meie jaoks seda sära hoidma

© 2018 Kristen


Author's Note

Kristen
If you can understand this language and this poetry meaning, it`s more than enough for me

My Review

Would you like to review this Poem?
Login | Register




Share This
Email
Facebook
Twitter
Request Read Request
Add to Library My Library
Subscribe Subscribe


Stats

96 Views
Added on March 19, 2018
Last Updated on March 19, 2018
Tags: More Pain, Pain; Suffering

Author

Kristen
Kristen

Rapla, Raplamaa, Estonia



About
I`m just a man, who has nothing else then a broken... soul? Maybe, I even don`t know myself. more..

Writing
Haihtumas Haihtumas

A Poem by Kristen


Valu Valu

A Poem by Kristen